IMO raames on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse originaaltunnustele lisatud harmoniseeritud loendustunnuste komplekt, mis võimaldab kolme rahvaloendust omavahel siduda.
Kõigi kolme loenduse andmestikud on ruumiliselt detailsed (alalised elukohad ning 2000. ja 2011. aasta loenduse puhul lisaks ka töökohad on kodeeritud asula täpsusega); elukohad on varustatud geokoodidega (eluruumi asukoht), mis võimaldab GIS-vahenditega analüüsi. Loendusandmestike isikustatus võimaldab erinevate loenduste andmeid isikupõhiselt ühendada, samuti siduda loenduste andmeid teistest allikatest (eeskätt registritest) pärineva teabega. IMO raames loodud uus funktsionaalsus avardab loendusandmestike analüütilise kasutamise võimalusi. Kasutamise hõlbustamiseks on koostatud loendusandmestike harmoniseeritud kirjeldus.
IMO raames tehtud töö suurendab analüüsivõimekust kahes peamises valdkonnas:
- loodud andmebaas loob võimaluse mitme loenduse isikupõhiseks kooskasutuseks, mis võimaldab teha pikilõikelist analüüsi kogu rahvastiku ulatuses
- eritüübiliste, erineva otstarbega andmeallikate isikupõhine ühendamine
Seotud projektid
- Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud personaalse uurimistoetuse rühmagrant PRG71 “Eesti rahvastiku nüüdisareng: kestlikuma ühiskonna poole viiva tee otsingul”. Info ETISes: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/17a10339-605d-4529-9d20-eb13f2766172.
- Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt finantseeritud uurimisprojekt RITA1/02-82-02) “Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites. Info ETISes: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/ad02e4cf-7af9-480b-9129-3d7964c0a4d
Valminud uuringud
IMO raames arendatud andmeid on kasutatud uurimisteemades nagu pensioniea tõusu mõju vanemaealiste tööhõivele, segakooselude moodustamise analüüs, mille eesmärk oli hankida projekti jaoks registripõhise longituudse andmebaasi ülesehituse ja kasutamise kogemust.
Puur, A., Leppik, L., & Klesment, M. (2015). Changes in pension take-up and retirement in the context of increasing the pension age: the case of Estonia in the 2000s. Post-Communist Economies, 27(4): 497−516.
Soosaar, O., Puur, A., & Leppik, L. (2020). Does raising the pension age prolong the working life? Evidence from pension age reform in Estonia. Journal of Pension Economics and Finance. Ilmumas.
Andmete kasutamine
Arendustsükli läbinud rahvaloenduste ja registrite andmebaaside kättesaadavaks tegemine ning kasutamine toimub Statistikaameti vahendusel, mis on ühtlasi IMO partneriks. Andmete kasutamiseks tuleb esitada vormikohane taotlus Statistikaametile. Andmeid saab kasutada turvalisel töökohal Statistikaametis või internetikeskkonnas. Info andmete teadustööks kasutamise kohta on üleval Statistikaameti kodulehel.
