Eesti Statistikaameti erinevate andmete linkimisel on loodud töötajate ja tööandjate ühendatud andmebaas, kuhu on koondatud ettevõttetaseme andmed (nt Eesti Äriregistri andmed ettevõtete finantsnäitajate kohta ja Eesti Statistikaameti ettevõtte turu ja tootetaseme väliskaubanduse andmed) ning töötajataseme andmed (Maksuameti andmed tasutud sotsiaalmaksu ja peamise töökoha kohta ning 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed). Näited varasematest töödest: Masso, Rõigas, Vahter (2015) tuvastasid antud andmeid kasutades, et eelnevatest töökohtadest saadud ekspordikogemusega töötajate osakaal on positiivses seoses spetsiifilisse geograafilisse regiooni (nt Euroopa Liidu liikmesriikidesse, lähiriikidesse, Aasia riikidesse jne) eksportimise tõenäosusega. Vahter ja Masso (2019) uurisid, kuidas ettevõtete välisomanikele kuulumine seondub soolise palgalõhega. Järgnenud uuringutes uuriti soolise palgalõhe seost ettevõtetes automatiseerimisega (Pavlenkova, Alfieri, Masso 2021), ettevõtete innovaatilise tegevusega (Masso, Vahter 2020), aga ka laiemalt ettevõttetaseme tegurite rolli soolises palgalõhes (Meriküll, Vahter, Masso 2022). Kombineerides käibemaksudeklaratsioonide andmeid ettevõtetevaheliste tehingute kohta mobiilsusandmetega uuriti nende kahe kanali olulisust teadmiste ülekandumisele välisosalusega ettevõtetest kohalikesse ettevõtetesse (Masso, Vahter 2019, 2021). Andmestike arendamisel on tehtud koostööd projektidega RITA-RÄNNE (Eesti ja Soome indiviiditaseme andmete linkimine) ning InWeGE (andmete kasutamine detailse palgainfo avalikustamiseks digitaalsete rakenduste kaudu).
Seotud projektid
Senistest koostööprojektidest avaliku sektoriga on üks olulisemaid Euroopa Liidu poolt finantseeritud projekt „InWeGe – Sissetulek, jõukus, sugu: uurimistöö ja praktiline veebirakendus saamaks aru soolise palga – ja pensionierinevuste kohta Eestis – kõige suurema palgalõhega riigis Euroopa Liidus“. Eesmärk on läbi digitaalse lahenduse (veebirakenduse) lihtsustada palgainfo kättesaadavust töö otsijatele detailsete tööturusegmentide kaudu (kitsalt määratletud erialad, piirkonnad jms). Seeläbi saaks mõjutada inimeste otsuseid tööturul osalemisel, palgaläbirääkimistel, haridustee ja eriala valikul ning omakorda vähendaks soolist lõhet palkades, pensionites, rikkuses.
Valminud uuringud
IMO raames arendatud andmeid kasutanud senised teadustööd on uurinud Eesti ettevõtete eksportimise edukust mõjutavaid tegureid ning eksportimise mõju ettevõtete tootlikkusele, töötajate ettevõtetevahelise mobiilsuse seoseid ettevõtete tegevusedukusega (nt eksportimisega). Allpool on viited teadustöödest, kus on kasutatud IMO raames arendatud andmeid.
Masso, Jaan; Meriküll, Jaanika; Vahter, Priit (2022). The role of firms in the gender wage gap. Journal of Comparative Economics, xx (xx), xx−xx. DOI: 10.1016/j.jce.2021.10.001 forthcoming.
Masso, J., Vahter, P. (2021), “Joining and exiting the value chain of multinationals and the performance of suppliers: evidence from inter-firm transaction data”, University of Tartu, School of Economics and Business Administration Working Paper No. 136. https://majandus.ut.ee/sites/default/files/mtk/dokumendid/febawb136.pdf
Masso, J., Vahter, P. (2019), “Knowledge Transfer from Multinationals through Labour Mobility: Are There Effects on Productivity, Product Sophistication and Exporting?”, Emerging Markets Finance and Trade, Vol. 55, Issue 12, pp. 2774-2795.
Vahter, P. & Masso, J. (2019). “The contribution of multinationals to wage inequality: foreign ownership and the gender pay gap”, Review of World Economics. Vol. 155, Issue 1, pp. 105-148.
Roosaar, L.; Masso, J.; Varblane, U (2019), “Age-related productivity decrease of high-waged and low-waged employees”, International Journal of Manpower, Vol. 40, No. 6, pp. 1151-1170.
Naomitsu Yashiro, Konstantins Benkovskis, Jaan Masso, Olegs Tkacevs, Priit Vahter (2017), „Export and productivity in global value chains. Comparative evidence from Latvia and Estonia“, OECD Economics Department Working Paper No. 1448.
Andmete kasutamine
Andmeid on võimalik kasutada erinevate teaduslike- ja rakendusuuringute jaoks, mille võimalikud teemad on ettevõtete eksportimise tegurid, ettevõtete innovaatiline tegevus, töötajate ettevõtete vaheline mobiilsus ja selle seosed ettevõtete tegevusedukusega, töötajate palku mõjutavad tegurid ja palkade ebavõrdsus (nimekiri pole ammendav).
Info teadustöödeks andmete kasutamise kohta on üleval Statistikaameti kodulehel.
