Partnerid

Mobiilsusuuringute labor

Mobiilsusuuringute laboris on alates 2002. aastast arendatud kogu maailmas unikaalset IT-platvormi mobiiltelefonide positsioneerimise andmete kogumiseks Eesti peamistelt mobiilioperaatoritelt. Operaatoritelt saadakse pikaajaliste lepingute alusel toorandmed, mis puhastatakse, harmoniseeritakse (erinevate mobiilioperaatorite andmete struktuur on erinev) ja valideeritakse.

Rände- ja linnauuringute keskus

Rände- ja linnauuringute keskuses on alates 2002. aastast toimunud töö riigi suurte isikustatud e-andmetega (2000. ja 2011. aasta rahvaloendused, registrid). Statistikaametilt saadakse toorandmed, mis puhastatakse ja harmoniseeritakse. Töö toimub Statistikaameti turvalistel töökohtadel, andmete kasutuseks on sõlmitud Statistikaameti ja Tartu Ülikooli vahel pikaajalised lepingud.

Majandusteaduskond

Tartu Ülikooli majandusteaduskond on juhtiv rahvamajanduse ja ettevõttemajanduse kompetentsikeskus Eestis. TÜ majandusteaduskonna teadlaste autorlusel valmivad umbes pooled Eesti majandusteadlaste poolt kirjutatavad kõrgetasemelised publikatsioonid ja töötajate seas on kolm Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaati ja Eesti Teaduste Akadeemia liige. Majandusteaduskonna akadeemilised töötajad konsulteerivad sageli Eesti vabariigi valitsust, avaliku sektori institutsioone ning samuti rahvusvahelisi organisatsioone nagu OECD, ILO, WHO, UNCTAD.

Majandusteaduskond on koondanud kokku ulatuslikud IMO jaoks olulised ettevõtlust ja tööturgu iseloomustavad andmekogud. Lisaks kasutab ka majandusteaduskond riigi suurandmeid Statistikaameti turvalistel töökohtadel ja rahvusvahelist ettevõtete andmebaasi Orbis Europe (endise nimega Amadeus).

Statistikaamet

Statistikaamet koordineerib riikliku statistika tootmist Eestis. Statistikaametis on nii 1989., 2000., 2011. rahvaloenduste, statistikatööde tegemiseks saadud riiklike registrite, andmekogude kui küsitlusuuringute andmed. 1989. aasta rahvaloenduse andmestik on aga korrastamata. Korrastatud 1989. aasta rahvaloenduse andmestik asub Tallinna Ülikoolis, Eesti Demograafia Keskuses. Sõlmitud on kolmepoolne leping Statistikaameti, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli vahel, mis esimese sammuna koordineerib kolme loendusandmestiku ruumiandmete harmoniseerimist (Tallinna ruumiandmed on geokodeeritud). Senised tööd on olnud väheste ressursside (näiteks lõppenud väikeinfra projekt) tõttu väikesemahulised, IMO abil on võimalik jõuda aga täielikult ajas ja ruumis harmoniseeritud andmestiku loomiseni.

Tallinna Ülikool

Eesti demograafia keskuses on alates 1990. aastate algusest, kui nende eestvedamisel toodi koostöös Statistikaametiga Moskvast Eestisse 1979. ja 1989. loenduse individuaalandmed, tegeletud andmekorralduslike töödega, sh suurte riigiandmete korrastamise ja teaduskasutusse toomisega. Keskuse projektide raames korrastatud ja isiku ID-ga varustatud 1989. andmete IMO-sse lülitamine võimaldab projekti ajahorisondi viia sama pikaks, kui on olnud Eesti taasiseseisvuse periood. Keskus oli Statistikaameti 2020. aasta rahvaloenduse metoodikaprojekti (2010–2013) koordinaatoriks, mille raames tehti ulatuslikku koostööd Tartu Ülikooli geograafia osakonna ja majandusteaduskonnaga. Eesti Demograafia Keskusel on turvanõuetele vastav andmelabor. Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud lepingu alusel on loodud ka ülikoolidevaheline kaugandmeside.

Mehaanika ja tööstustehnika instituut

Logistika ja transpordi teaduskeskusel on pikaajaline kogemus nii liiklussageduse ja liikluskoormuse kui ka reisijate- ning kaubavoogude uurimisel, analüüsimisel ja prognoosimisel Eesti maanteedel ja linnades. Lisaks analüüsitakse kergliiklust ja liiklusõnnetusi, liikumisviiside (autoliiklus, bussiliiklus, raudteeliiklus) korrespondentsi jne. Instituut on teostanud ise liiklusuuringuid ja -prognoose, kuid kasutab  olulisel määral ka erinevate ametkondade (Maanteeamet), ettevõtete (ELRON, bussiettevõtted) või omavalitsuste liikuvusandmestikke, näiteks liiklusuuringuteks paigaldatud loenduspunkte, reisijate sõiduandmestikke ja muid liikuvusandmeid. Instituudil on pikaajaline koostöö MKM-i, Maanteeameti ning suuremate linnadega (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva). Instituudil on välja arendatud võimekus modelleerimispõhiste transpordi- ja liikuvusvõrgustike analüüsimiseks ja prognoosimiseks.

Küberneetika instituut

Küberneetika instituudil on pikaajaline kogemus andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja rakendamise matemaatikapõhiseks arendamiseks. Käesolevas programmis on instituudil oluline roll kogu IMO andmetaristu väljaarendamise nõustamisel. Samuti osaleb IMO andmeloomes aktiivselt Lainetuse dünaamika laboratoorium, mis panustab keskkonna- ja laevaliikluse andmestike harmoniseerimisse ja integreerimisse ühtsesse andmebaasi. Labor keskendub komplekssetele ja mittelineaarsetele nähtustele lainete dünaamikas ja rannikutehnikas ning matemaatiliste meetodite rakendamisele laineuuringutes. Uurimisvaldkond hõlmab muu hulgas pika laine teooriat ja rakendusi, pinnalainete modelleerimist, lainekliima uuringuid ja lainetusega seotud nähtusi rannikutehnikas, rakendustega rannikupiirkonna integreeritud halduses. Läänemere kasvanud liikluskoormuse seos Eesti ja Soome vahelise pendelrändega ja selle keskkonnamõju on üheks IMO juhtumiuuringuks, mille alusel on plaanis edaspidi arendada välja erinevate keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike mõjude hindamise liideseid. Koostöös Mobiilsusuuringute laboriga on TERIKVANT programmi raames loodud koostöö mobiilsuse, elanike paigutuse ja keskkonnaga seotud riskide analüüsimiseks.

Tarkvarateaduse instituut

2007. aastal loodud Tarkvarateaduse instituudi proaktiivtehnoloogiate teaduslabor tegeleb küberfüüsikaliste (sh „targa linnaga“ seotud) süsteemide loomise ja uurimisega. Laboril on põhjalikud teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused selliste süsteemidega seotud suurandmete integreerimisega ning nende põhjal lahenduste otsimisega erinevate olukordade paremaks seireks, mõistmiseks ja haldamiseks. Labor kasutab targa keskkonna süsteemide loomisel ära mitmete julgeolekuga seotud projektide, milles labor on osalenud, raames välja töötatud tehnoloogiaid ja lahendusi. Muu hulgas arendatakse erinevaid sensorsüsteeme linnades, mis aitavad paremini mõista inimeste liikumise mustreid, nende põhjuseid ja tagajärgi.

Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut tegeleb riigivalitsemise, majandusarengu, innovatsiooni ning uute tehnoloogiate arengu ja valitsemise analüüsimisega ning pakub soovitusi riiklike strateegiate, poliitikate ja igapäevaste tegevuste paremaks korraldamiseks. IMO raames on instituudil muu hulgas roll aidata kaasa võimalikult tarbijasõbraliku andmetaristu rajamisele, mis aitaks oluliselt kaasa Eesti riigivalitsemise parandamisele andmepõhise avalike teenuste planeerimise ja kasutatavuse ning tagasiside hindamise kaudu.