Rahvastiku longituudset andmebaasi on võimalik kasutada rahvastikuprotsesside (sündimus, suremus, ränne, abiellumus, lahutumus) ning rahvastikuseisundi erinevateks alus- ja rakendusuuringuteks.
Andmebaas hõlmab isikupõhiseid tervikandmeid rahvastikuregistrist kõigi Eesti elanike ja nendega toimunud rahvastikusündmuste (sünnid, surmad, abielud, lahutused, elukohavahetused) kohta kuni 2019. aasta lõpuni. Täiendavalt sisaldab andmebaas isikupõhiseid andmeid riiklike pensionide ja toetuste (erinevat liiki peretoetused, sotsiaaltoetused jms) saamise ja sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekute kohta aastatel 2000–2018.
Rahvastiku longituudse andmebaasi arendus lähtub järgmistest olulistest põhimõtetest.
- Andmebaasi kõiksus väljendub Eesti kogurahvastiku võimalikult täielikus hõlmamises, mis loob eelduse ühiskonnanähtuste käsitlemiseks detailsel tasandil (sh erinevate väikerühmade ja piirkondade tasandil).
- Isikupõhisus tähendab, et andmebaasi põhiüksuseks on unikaalselt (pseudoisikukoodide abil) identifitseeritud indiviidid.
- Erinevate andmekomponentide lõimimine annab andmebaasile sünergia ja on analüütiliste laiendamise võimaluste allikaks.
- Isikute erinevatest ajamomentidest pärineva teabe lõimimine annab andmebaasile longituudsuse.
- Kuna andmebaas koondab olulise osa nüüdis-Eesti kõiksest rahvastikuteabest, siis peetakse selle arendamisel silmas mitmefunktsionaalsust st rakendatavust erinevate analüüsiülesannete täitmiseks.
Seotud projektid
- Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud personaalse uurimistoetuse rühmagrant PRG71 “Eesti rahvastiku nüüdisareng: kestlikuma ühiskonna poole viiva tee otsingul”. Info ETISes: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/17a10339-605d-4529-9d20-eb13f2766172.
- Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt finantseeritud uurimisprojekt RITA1/02-82-02) “Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites. Info ETISes: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/ad02e4cf-7af9-480b-9129-3d7964c0a4d
Valminud uuringud
IMO raames arendatud andmeid on kasutatud uurimisteemades nagu pensioniea tõusu mõju vanemaealiste tööhõivele, segakooselude moodustamise analüüs, mille eesmärk oli hankida projekti jaoks registripõhise longituudse andmebaasi ülesehituse ja kasutamise kogemust.
Puur, A., Leppik, L., & Klesment, M. (2015). Changes in pension take-up and retirement in the context of increasing the pension age: the case of Estonia in the 2000s. Post-Communist Economies, 27(4): 497−516.
Soosaar, O., Puur, A., & Leppik, L. (2020). Does raising the pension age prolong the working life? Evidence from pension age reform in Estonia. Journal of Pension Economics and Finance. Ilmumas.
Andmete kasutamine
Arendustsükli läbinud rahvaloenduste ja registrite andmebaaside kättesaadavaks tegemine ning kasutamine toimub Statistikaameti vahendusel, mis on ühtlasi IMO partneriks. Andmete kasutamiseks tuleb esitada vormikohane taotlus Statistikaametile. Andmeid saab kasutada turvalisel töökohal Statistikaametis või internetikeskkonnas. Info andmete teadustööks kasutamise kohta on üleval Statistikaameti kodulehel.
